teadus.ee » Arhiiv

MAAILM ON KEERULINE
teadus.ee 11. mai numbri kohta tuli huvipakkuv mõtteavaldus.

Selles väljaandes oli mitmeid viidatud teaduslugusid, mille toodud tõlgendusega (viidatud algallika tõlgendusega) ei saa kuidagi leppida.

Tõnu Ploompuu
“VÄLJASÕIDUD KOLLASESSE Eksoplaneedil, millele tähelt langeb teistsuguse koostisega valgust, võivad taimedel olla valgusest energia ammutamiseks arenenud hoopis teised pigmendid kui Maa taimedel.

Kui planeet juhtub tiirlema Päikesest palju tuhmima tähe, näiteks mõne punase kääbustähe ümber, siis jõuab planeedi pinnale rohkesti inimsilmale nähtamatut infrapunast kiirgust, mida küllap sealsed taimedki õpiksid fotosünteesiks kasutama.”

Kommentaar: Sellisele valgusele on raske preadapteeruda – punane valgus ja eriti soojuskiirgus ei kahjusta olulisel määral elu molekulide struktuuri – järelikult puudub vajadus nende jaoks kaitsemehhanisme ehitama hakata, polnud vaja valgustundlikke energiat maandavaid pigmente. Aga just need piksevardad lõhkuvate energiarikaste kvantide vastu on fotosünteesipigmentide evolutsioonilised eellased.
Tõenäoliselt oleks sellise punase tähe juures oleva planeedi elu ainult kemosünteesival tasemel ja atmosfäär umbes hapnikuvaba. Kui just pole millegipärast kuskilt maailmaruumist sinna sattunud mõni fotosünteesija alge.

“JÄRJESTATAKSE NEANDERTALLASE GENOOMI
/…/ ja lõpetasid ristumise 370 000 aasta eest. Järjestamine saab vastata küsimusele, kas 30 000 kuni 40 000 aasta eest Aafrikast Euroopasse saabunud nüüdisinimene ja neandertallane said ühiseid järglasi. Siiani pole sellest tõendeid.”

Kommentaar: Ristumisbarjäär ei pruugi olla ainult geneetiline. Inimese vormide vahel on see pigem memeetiline, kuna meemide kaudu antakse edasi samaväärsel hulgal eluks vajalikku teavet. Viikingid Gröönimaal surid välja, kuna omasid niivõrd tugevat käitumisbarjääri, suhtlemaks sinna jõudnud eskimotega.
Nüüdisinimese ja neandertallase olulisim erinevus on ilmselt samuti memeetiline. Mina olen kuulnud, et nende kolju põhjal võib eeldada korraliku kõnelemise puudumist neil. Mis koha saaks sugukonnas “hübriid”, emase neandertallasega, kes ei suuda korralikult rääkida…

“ŠIMPANSID ON ROHKEM ARENENUD KUI INIMESED
Selgus, et šimpansil oli nõnda muutunud geene 233, aga inimesel ainult 154. See tähendab, et selle arvatavasti 6 miljoni aasta jooksul, mil inimene ja šimpans on eolutsioonipuu eri harudesse kuulunud, on looduslik valik šimpanse tõenäoliselt rohkem muutnud kui inimesi. Seni on suurem osa evolutsioonibiolooge arvanud risti vastupidist. Zhangi sõnul on tema uurimistulemus täiesti usutav, sest suurema osa ajast on inimeste arv šimpanside arvule alla jäänud, aga vähene arvukus nõrgendab loodusliku valiku toimet.”

Kommentaar: Looduslik valik valib teavet, mitte geene. Inimesel on geeniteabe kõrval meemiteave palju olulisem. Ajas valitava teabe hulk aga ei saa väga suur olla – korraga kasutuseloleva teabe hulga suurenemine kasvatab kiiremini müra hulka. Inimese puhul on osa geenivalikust asendunud meemivalikuga. Saab ka inimlikumalt seda seletada. Kellelgi ei teki kahtlust, et tänapäeva meditsiin toimib loodusliku valiku vastu. Inimese selline käitumine on seda teinud ilmselt aastatuhandeid, kui mitte isegi miljoneid. Tugevam sotsiaalne käitumine, teise eest hoolitsemine ja hoolitsetud saamine (viimast võib pidada ka üheks neoteeniliseks nähtuseks – neoteenia kui ühe inimese põhierinevuse üheks kandjaks) on mehhanismid, mis vähendavad geenivaliku survet.

Väikese arvukuse osa loodusliku valiku vähendamisel – sellest ei saa ma aga aru. Vähene arvukus suurendab geenitriivi osa, aga looduslikule valikule ei tohiks mingil määral toimida. Seega väikesed inimpopulatsioonid peaksid olema taganud just suurema inimese geenide “arenemise”. Pigem võiks ette kujutada erinevuse põhjust vastupidisena, midagi rühmavaliku sarnast; šimpansi eellaste kogukonnad on äkki olnud väiksemad kui inimese eellastel, seega šimpansid oleksid sel juhul suurema geenitriivi mõju all.

Jaga