teadus.ee » Arhiiv » Kas maailmalõpp on tulemas?

Kas maailmalõpp on tulemas ja kui, siis millal ta tuleb?
Nüüd kardetakse uut taevakeha, mis võiks meie Maa hävitada.

Vastab geoloog ja meteoriitide asjatundja Kalla Suuroja: See küsimus ei huvita mitte üksnes kindlustusfirmasid, vaid mingil määral kõiki meid ja seda isegi hoolimata sellest, kas kuulume mõnda apokalüptilisse ususekti või oleme maausulised või siis suisa ateistid. Üha sagedamini on hakatud küsima ka astronoomide ja geoloogide sellekohast arvamust: esimesed püüavad ära tabada kosmoses ringihulkuvaid meteoorkehi ja teised kokku lugeda nende poolt tekitatud ja tekitavat kahju.

Kui palju oleme me viimasel ajal pidanud kuulma neid viimsepäeva kuulutusi, et jälle olla üks hiidasteroid võtnud suuna Maa poole ja on oodata, et aastal… Nii on lood ka selle viimase 390 m-se läbimõõduga Aphopisega, mis veel täpselt teadmata aastal Maad pidi tabama ja siin äralõpmata palju kahju (Maa telje kõveraks väänama, tuumatalve põhjustama, ülemaailmse veeuputuse esile kutsuma jne) tekitama. Esiteks, Aphopise-sugune tegelane ei ole kosmilises mõõtkavas mingi hiidasteroid, vaid pigem üsna väike asteroidike, millesugustega kokkupõrkeid on Maa tuhandeid üle elanud ja isegi sadu korda suurematega toime tulnud. Loota, et Aphopise-sugune Maa telje kallet muuta võib, on sama kui uskude, et elevandi turjale istunud sääsk selle põlvile võiks suruda. Palju müra, tolmu ja 6-7 km-se läbimõõduga kraatri (juhul kui see kukuks maismaale) võiks ta tõesti tekitada, kuid kaugeltki ei oleks see ohuks elule Maal. Siinsamas meie ukse all, Kärdla ja Neugrundi mail on jäljed kahest sellisest, sadade miljonite aastate eest (vastavalt 455 ja 535 miljonit aastat tagasi) toimunud meteoriidiplahvatusest ja vähemalt ühe nendest (kuni 20 km-se läbimõõduga Neugrundi kraatri) tekitaja oli lähenevast Aphopisest palju suurem (kuni 1 km läbimõõdus). Kindlasti ei jätku Aphopise plahvatusvõimsusest (200-300 MT) ühe korraliku “tuumatalve” sarnase ökoloogilise katastroofi tekitamiseks, sest seegi nõuaks mõningate arvestuste kohaselt kuni 1500 MT (1500 miljoni tonni trotüüli) võimsusega plahvatust ehk sellist, mis suudaks tekitada 15-20 km läbimõõduga kraatri. Meeldetuletuseks niipalju, et inimese poolt kordasaadetud kõige võimsama plahvatuse (1961. aastal NSVL-i poolt Novaja Zemlja lähistel jää kohal lõhatud vesinikpomm) võimsus oli hinnanguliselt 60 MT.

Viimased sellises suurusjärgus meteoriidilöögid tabasid Maad umbes 1 miljoni aasta eest ja neist on teada u. 15 km-se läbimõõduga Zhamanshini kraater Kasahstanis ja 10,5 km-se läbimõõduga Bosumtwi Ghanas. Sellise suurusjärguga meteoriidiplahvatuste arvestuslik sagedus on ka umbes 1 sellise suurusjärgu plahvatus 1 miljoni aasta kohta. Nii et miljon aastat on täis ja…Aga kuna miljoni aasta kandis oli 2 arvestatavat plahvatust, siis on nüüd vast ka veidi aega oodata. Aphopise-mõõtu plahvatuse tõenäoline sagedus on umbes 100 000 aastat, kuid ka sellest ajast ei ole suuri kaatreid teada. Kõigele tuntud Arizonas oleva Meteori ehk Barringeri kraater tekkis küll umbes 50 000 aasta eest, kuid selle läbimõõt on ainult 1,2 km või et selle tekitanud meteoriidi läbimõõt võis olla vaid 60 m!
Karta ei ole vaja Aphopist, sest temast ei ole Maale ega inimkonnale surmahoobi andjat, kuigi mõningaid ebameeldivusi, kui kogu see asi tõeks osutub, võib ta põhjustada küll. Kuid vaatame seda asja paarikümne aasta pärast, ja kui siis veel keegi sellisest asjast nagu Aphopise nime kandnud meteoorkeha veel midagi mäletab ning tema tuhandeid kordi, uute koefitsientide lisandamise alusel ümberarvutatud trajektoor ikka jonnakalt Maale osutab, ka siis on inimestel aega, mõistust ja jõudu küllaga, et see ebasoovitav külaline, mis oma mahult ei ületa eriti suuri naftatankereid, Maa gravitatsiooniväljast eemale suunata.