teadus.ee » Arhiiv » Neandertallase saatus ikka veel mõistatus

Kas neandertallased olid nüüdisinimese otsesed eelkäijad, kes evolutsiooni käigus välja surid? See on üks inimese evolutsiooni põnevamaid küsimusi, millele on ka kaks võimalikku vastust. Kuid milline on õige, pole teada siiani. Hiljuti ilmus kaks põhjalikku uurimust, milles kirjeldati neandertallase fossiilsest luust saadud rakutuuma DNA järjestust. Mõlemad uurimused pretendeerivad sellele küsimusele vastama, kuid vastused on väga erinevad. California ülikooli teadlased Jeffrey D. Wall ja Sung K. Kim analüüsisid nende uurimuste tulemusi uuesti ja jõudsid järeldusele, et asi jääb ebaselgeks. Nad oletavad, et ühe uuringu tulemusi on kallutanud neandertallase DNA saastumine nüüdisinimese omaga ning ka järjestamise vead. Nõnda tuleb inimese evolutsiooni puudutavatesse uuringutesse suhtuda äärmise ettevaatusega. Isegi eelretsense4eritud ajakirjad eri suuda vältida vigu.

Neandertallased võisid välja näha veidi teisiti kui me enamasti arvanud oleme. Teadlased väidavad värske DNA-analüüsi põhjal, et vähemalt osa neist ürgaegseist eurooplastest oli heleda naha ja punaste juustega. Nad kirjutavad ajakirjas Science, et ühel Itaaliast ja ühel Hispaaniast leitud neandertallasel on avastatud geenimutatsioon, mille toimel võis nende nahk olla hele ja kehakarvad punakad. Vähemalt avaldab selle geeni muundumine sellist toimet tänapäeva inimesel. Uurimuse on teinud Ameerika, Saksa ja Hispaania teadlased. Artikli autorite seas ei ole seekord nimetatud Saksamaal töötavat, Rootsis sündinud Eesti päritolu teadlast Svante Pääbot, kes neandertallase geene on põhjalikult uurinud. Neandertallased elasid Euroopas ja suures osas Aasiast kümneid ja sadu tuhandeid aastaid tagasi. Seni on lahendamata küsimus, kas ja kui palju neandertallased nüüdisinimese otseste eellastega segunesid.

Priit Ennet/Vikerraadio