teadus.ee » 2005» november
29. aug. 2011
25.11.2005
Kuuldavasti on Vaida kandis avastatud kummaline ringstruktuur. Ega ometi pole see jälle uus meteoriidikraater?
Vastab geoloog ja kraatriuurija Kalle Suuroja:
Hiljuti helistas mulle Rae valla tuntud kodu-uurija Peeter Böckler ja teatas, et ta olla aerofotosid vaadates Vaida lähistelt väiksest metsatukast leidnud ühe umbes 300-meetrise läbimõõduga väga selgete piirjoontega ringi ja tal olla tekkinud kuri kahtlus, et ega järsku meteoriidikraatriga tegu ei ole. Ta olla käinud asja ka kohapeal uurimas ja lisaks sellele olla kohalikud jahimehed talle pajatanud mitmeid imelugusid sealkandis toimuvast ja muidugi ka üht-teist maapinnast selle rabalapikese ümbruses. Küsimusele, et kas ma selle asja vastu huvi tunnen, ei saanud muidugi eitavalt vastata. Maa-ameti poolt ülesriputatud aerofotosid Internetist uurides selgus, et Böckleril oli tõsi taga olnud ja selgepiiriline tume ring okasmetsa ning heledama segametsa taustal olemas mis olemas. Asi käis natuke ka meie ametiau pihta, sest olime mõningate aastate eest selle kandi kohta just detailse geoloogilise kaardi koostanud. Päris häbisse just ei jäänud, sest oletatava kraatri alal oli mitu vaatluspunkti ja ringki erinevate setete piirina äratuntav. Paar ringi sees puuritud madalat (5 m) puurauku näitasid, et seal on ligi 4 m rabaturvast, mille all kuni puuraugu lõpuni oli tolmliiv. Rohkem aimataval kui nähtaval ringivallil olid valitsejaks kruusliiv paest veeristega.
25.11.2005
TEADUSKOHVIKUS RÄÄGITAKSE ANTARKTIKAST
1. detsembril kl 17 toimub Tallinnas Kloostri Aidas järjekordne teaduskohviku üritus. Sedapuhku kõneldakse Antarktikast ja kliimamuutustest.
25.11.2005
e-mailide ajastu ei ole muutnud kirjavahetuse kombeid. Sellele järeldusele jõudsid USA Indiana osariigi Notre Dame’i ülikooli teadlased. Nad võtsid kätte ja uurisid järele, kuidas teaduskuulsused Darwin ja Einstein kumbi oma kirjavahetust pidasid. Tulemused avaldas auväärne teadusajakiri Nature oktoobri lõpul.
Charles Darwin (1809–82) ja Albert Einstein (1879–1955) olid mõlemad väga viljakad kirjavahetajad. Oma elu jooksul saatis Darwin vähemalt 7591 kirja ja sai 6530, Einstein saatis üle 14500 ja sai üle 16200. Mida kuulsamaks nad said, seda enam paisus kirjavahetus. Oma elu viimase 30 aasta jooksul kirjutas Darwin päevas 0,59 ja Einstein 1,02 kirja.
Ülemistel graafikutel on vasakul Darwini ja paremal Einsteini saadud/saadetud kirjade dünaamika. Alumistel graafikutel on joonistatud vastamise aja (päevades) jaotus. See näitab, et kiire ja aeglase vastamise juhud on jaotunud samalaadselt nagu kiire ja aeglase vastamise juhud e-mailinduses.
Vastuse saatmise kiirust kirjeldab hästi astmeseadus — seesama, mis näiteks maavärinate või militaarkonfliktide tõenäosust sõltuvalt nende suurusest. Teadlased järeldavad, et Darwini ja Einsteini kirjavahetuse iseloom esitab hästi inimeste suhtlemise üldist iseloomu. See tähendab, et alati on väga viivitatud vastuseid ja ülikiireid vastuseid. Nii nagu meie vahel e-mailide lasust, leidis Einstein näiteks mõne kirja alles aasta pärast seda, kui see talle saadeti. Mida sellest järeldada? Aga seda, et olgu suhtlusvahend elektrooniline või postipaberil, suhtleja on vähemasti siiani jäänud ikkagi inimeseks.
Allikas: Nature
25.11.2005
Maailma fraktaalsus ehk enesesarnasus ilmneb näiteks puudel, kus iga oks oma hargnevate oksakestega kordab puu kui terviku mustrit. Nõndasamuti on lugu pilvede, rannajoone, taimelehtede ja tuule poolt liivale joonistatud lainemustriga. Kuid fraktalid peituvad ka abstraktses kunstis. Iga kunstnik on neid erinevalt esitanud ja nõnda põhineb fraktaalsuse leidmisel näiteks kunstivõltsingute avastamise uus matemaatiline meetod.
Kuid miks ikka inimesele tundub üks abstraktne pilt ilusam kui teine? Seda on nüüd püütud leida kuulsa Ameerika kunstniku Jackson Pollocki maale uurides. Pollock laotas lõuendi põrandale ja tilgutas või nõristas siis sellele eri värvitooni segusid. 1999. aastal leiti, et Pollocki maalid on enesesarnased.
Jackson Pollocki maalid on enesesarnased ja suure naabervärvide kontrastiga. Võibolla just sellepärast avaldavad need muljet.
Nüüd on Los Angeleses tegutsev füüsik Jonas Mureika analüüsinud 13 Pollocki ja teiste kunstnike töid. Pettumuseks ei suudetud värvimustrite fraktaalsuse põhjal kunstnike vahel vahet teha. Kuid siis uuriti üksteise kõrval paiknevate värvide kontrasti fraktaalsust. Ja leiti, et siin on küll kunstnike vahel suuri erinevusi. Mureika nimetab seda servafraktaalsuseks. Selgub, et vaataja hindab just servafraktaalust. Pollocki töödel on väga suur kontrast naabervärvuste vahel. Kuid skeptikud arvavad teisiti. Iisraeli psühholoog ja kunstnik Tsion Avital näiteks ütles ajakirjale New Scientist, et ka ninasarviku väljaheidete komponentidel on suur enesesarnasus, ent see ei ütle veel midagi ninasarviku enda kohta.
Allikas: New Scientist
25.11.2005
Nii nad siis tapsid meie Ferdinandi. Ütles Šveijk, enne kui I ilmasõda lahti läks. Praegu võib seda parafraseerida Eesti teadlaste Antarktika projekti kohta. Peaministri lähetatud kirja kohaselt (vt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=83&Itemid=84) puudub sellel projektil “märgiline väärtus”. See on seotud valitsuse uue teaduspoliitikaga: “Eesti peab seadma selged sihid”.
25.11.2005
Unistusele Eesti omast Antarktika jaamast näidati valitsuse poolt kätte oma õige koht. Peaminister Ansipi poolt saadetud arvamus näitab, et valitsusel pole asjast sooja ega külma. Pigem küll külma. Kapten ja logistik Mart Saarso, kes siin pildil seisab enda välja valitud antarktiliste unistuste paigas Rossi mere ääres, peab nüüd polaarteadlastega kõvasti päid vaevama, et kas asjast saab asja.
teadus.ee
25.11.2005
“On võimalik, et ühel päeval osutub DNA-l põhinev geneetika vaid erijuhuks üldises geneetikas, nii nagu juhtus Newtoni füüsikaga, mis on vaid erijuhuks tänapäevases üldises füüsikateoorias.”
Molekulaar- ja rakubioloog Toivo Maimets ajakirjas Akadeemia nr 11, 2005
11.11.2005
Võõramoeline, otsitud teooria Egiptuse püramiidide päritolu, olemuse või otstarbe kohta. Püramidiootide teooriaid toetab vaevalt mingisugunegi tõendusmaterjal. Neil teooriail pole peaaegu mitte mingit muud otstarvet kui olla halvaks näiteks spekuleeriva mõtlemise ja mõttelennulise ettekujutuse kohta. Mõned püramidioodid näiteks Erich von Däniken ja Zecharia Sitcin väidavad, et muistsed egiptlased olid liiga primitiivsed, et oleksid suutnud ehitada püramiide ilma maaväliste abita. Edgar Cayce väitis, et olendid Atlantisest aitasid egiptlastel püramiide ehitada näidates neile, kuidas kive õhus hõljutada. Charles Berlitz väitis, et Atlantis asub teisel pool Bermuuda Kolmnurka ja seal on sama suur püramiid nagu Giza suur püramiid. Püramidioodid arvavad, et Atlantis on ühendavaks lüliks Egiptuse ja Mehhiko püramiidide vahel. Väidetest, mis näitavad, et nii iidsed egiptlased, mayad või tolteegid olid ise püramiidide ehitamiseks piisavalt intelligentsed ja osavad, pole mingit kasu.
11.11.2005
Labor pühapäeval, 13. novembril kell 17.05 Vikerraadios (kordus neljapäeval, 17.11 kell 1.00)
Füüsika-aasta rubriigis kõneleb Tartu Observatooriumi vanemteadur Mirt Gramann universumi tekkimisest ja arengust.
11.11.2005
TEADUSBUSS TEGUTSEB TARTUS 8.–14. novembril tegutseb Tartus, Tähe tänava õppehoones Teadusnädal ning laupäeval-pühapäeval, 12.–13. novembril toimuvad perepäevad Täpe 2005. Perepäevadel on võimalik näha lahedaid teadusteatri etendusi.
Täpsem info http://www.fyysika.ee -s.
Allikas: Eesti Füüsika Selts