teadus.ee » Arhiiv » Õueonu päevaraamat. Sügistalv 1. Teadus kui komeet

Vahel on teadusuudised nagu komeedid, mis ilmuvad meie vaatevälja, siis kaovad ja naasevad jälle – kas mõne aasta, aastakümne või sajandi järel. Elu päritolu on uurimisaine, mis toodab üsna kindla regulaarsusega uudiseid elu maavälise päritolu kohta. Tundub, et kui Maal ägeneb mingi kriis või vastuseis, siis hakkab teadlasi huvitama maavälise elu võimalikkus. Nõnda tõusis see valdkond eredalt möödunud sajandi 50. aastatel, mil paisus kolmanda maailmasja oht, nii ka viimastel aastatel, mil maailm on kokku põrganud suure majandushädaga. Eelmises laines osales ka Eesti kuulsaim astronoom Ernst Öpik, kes elades tollal pommiplahvatuste ja püssipaukude keskel Ulsteris Armagh linnas, pani kirja oma arvutustel põhinevad kaalutlused selle kohta, kui tõenäoline on kohtuda maavälise eluga. Tema tulemused kehtivad üldjoontes tänini, üle poole sajandi hiljem.

Öpiku arvutuste kohaselt on meie Galaktikas ehk Linnutees eluks sobivate keskkonnatingimustega planeete 8 miljonit – „muljetavaldavalt suur arv vaatamata nende suhteliselt harvale esinemisele.“ Öpiku arvutatud jääaegade umbes iga 250 miljoni aasta järel kordumise tsükkel arvestas erinevalt eelnenult kuulsaks saanud Milutin Milankoviči tsüklitest mitte ühe, vaid õige paljude asjaoludega ning võimaldas meie mõtlejal 1958. aastal ajakirjas Scientific American ilmunud artiklis väita: „Pilt kestvalt soojenevast kliimast, mida pikas perspektiivis katkestavad jääajad, annab meile uue vaatepunkti elu evolutsioonile maakeral.“

16. septembril saatis Ameerika Astronoomiaühing AAS laiali kõlava pealkirjaga uudise, et avastati kosmiline vabrik, kus toodetakse elu ehituskive. Selles selgub, et Londoni Imperial Colledge’i ja Kenti Ülikooli teadlased tegid kindlaks, et kui jäised komeedid põrkuvad planeediga, võivad tekkida aminohapped, mis on eluks vältimatute valkude koostisosad. Nad spekuleerivad, et sel moel saab seletada, kuidas elu Maal tekkis ajavahemikus 4,5 kuni 3,8 miljardit aastat tagasi, kui Maad pommitas tihe komeedi- ja meteoriidisadu.

Õiglane olles saab kinnitada, et sellele järeldusele jõuti juba üle poole sajandi tagasi. 1953. aastal teostas ameerika keemik Stanley Miller ainulaadse eksperimendi, mille käigus sünteesis eluta süsteemis elusolendite ehituskive – orgaanilisi molekule. Ta lõi laboris primitiivse Maa keskkonna – kolvi, mida varustati veega, metaaniga, vesinikuga ja ammoniaagiga ning mida kuumutati ja millest lasti läbi kunstvälku ehk elektrilahendusi. Sellest keskkonnas tekkis aminohappeid, millest koosnevad valgud meie kehas. See vallandas ülemaailmse katsete laviini, mille käigus selgus, et teatud keskkondades moodustuvad suuremad molekulid ehk polümeerid, aga ka pärilikkusaine DNA ehitamiseks vajalikud nukleiinhapped.

Öpik oli esimene teadlane, kes arvutas välja, kui palju on Maa eri suurusega kosmiliste kehadega aegade jooksul kokku põrganud ja mis sellest elu tekke ja kulgemise jaoks tõenäoliselt on johtunud.

Biokeemiliselt on elu ühekülgne, põhinedes suuresti nukleiinhapetel, valkudel, süsivesikutel ja rasvadel. 95% elust põhineb vaid kuuel elemendil. Need on süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. See tähendab, et igas organismis on teiste jaoks midagi söödavat. Praegu maamunal enam uut elu elutust ainest tekkida ei saa. Enne teket süüakse osised lihtsalt ära. Ainult elus mateeria saab Maal elusat sünnitada.

Õueonu aasta

Kirjutanud ja joonistanud Tiit Kändler

Kujundanud: Eerik Kändler

Teaduslugu MTÜ, 2013, värvitrükk, kõvad kaaned, 80 lk

Õueonu on kirjutanud ja joonistanud oma õuest ja sellega toimuvast Looduskalendris pikalt ja pidevalt, kõige enam 2010. aasta oktoobrist järgmise septembrini ja kui aastaring täis, voolas see, mis tõrde ei mahtunud, Õueonu päevaraamatusse.

Nüüd on kõik see saadaval raamatuna kõvade kaante vahel.

„Õueonu aasta“ kirjeldab õue, nii nagu seda võiks näha looduse ja meele mõlgutamise sõber. See on mõeldud kõigile neile, keda võlub loodus, aed, maastikud ja nende seosed igapäevaeluga ning inimese mõttemaailmaga.

„Õueonu aasta“ avaldab selget rõõmu õuest, nii nagu see ühele avalale Õueonule on antud.

Kuude kaupa saab lugeda rõõmudest, mida avatud meelele pakub õu.

Õueonu on pigem õuevaatleja ja õuemõtleja kui õueaednik. Õueonu kannab õue alati kaasas, kuhu ta ka ei reisiks.

„Ahjaa,“ lisab Õueonu, „selle raamatu kirjutamise ja joonistamise ja lugemisega toetame kodumaa loodust. Ja kodumaa loodus toetas meid selle väljaandmisel, ei keegi muu.“

Saadaval Rahva Raamatus ja Apollos.

Jaga