Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 64

Tulemusi arvestatakse füüsikaolümpiaadi lõppvooru kutsumisel. Registreeruda hiljemalt 22. novembrini TÜ Teaduskooli telefonil 7 375 581 või e-maili teel ttkool@ut.ee. Registreerumisel palume teatada:

Varasemate füüsika lahtise võistluste ülesannete ja lahendustega on võimalik tutvuda TÜ Teaduskooli koduleheküljel www.ttkool.ut.ee.

KRIITIKA DISKURSUS: MINEVIK JA TÄNAPÄEV

16.–17. novembril toimub Tallinna Ülikoolis interdistsiplinaarne teaduskonverents “Kriitika diskursus: minevik ja tänapäev”, mille põhieesmärgiks on tähtsustada kriitikat kui kultuuri enesekirjeldust, suurendada huvi selle uurimise vastu, samuti kaardistada erisusi ja ühtelangevusi erinevate kunstide kriitika vahel. Konverents algab 16. novembril kell 10.00 ülikooli Uus-Sadama 5 õppehoone Tallinna saalis (aud U-218) ning sissejuhatuse järel peab avaettekande teemal “Kriitika kui suhtekorraldus” Tallinna Ülikooli professor Rein Veidemann. Konverentsi teemadering hõlmab nii teoreetilisi üldküsimusi kui ka eesti kultuurikriitika erinevaid avaldusvorme ja seoseid üleilmse arenguga. Konverentsil astuvad üles erinevate eesti kõrgkoolide ja uurimisasutuste teadlased ning kriitikud-praktikud. Kahe konverentsipäeva jooksul esinevad ettekannetega vabakutseline kirjandusuurija Livia Viitol, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse uurija Jaanika Palm, kunstikriitik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Ants Juske, Tartu Ülikoolist professor Epp Lauk, lektor Eduard Parhomenko ja õppejõud Maret Tomson ning Tallinna Ülikoolist professor Mari Tarvas, dotsent Toomas Liiv, dotsent Mare Müürsepp, dotsent Linnar Priimägi, dotsent Heie Treier, dotsent Maris Kirme, teadur Gerhard Lock, lektor Anneli Kõvamees, lektor Elin Sütiste, lektor Ave Tarrend, assistent Elo Lindsalu ja assistent Reelike Tükk.

Konverentsi ajakava: www.tlu.ee

Konverentsi töökeel on eesti keel. Konverents on tasuta. Oodatud on kõik huvilised. Konverentsi korraldavad Tallinna Ülikooli kunstide teaduskond ja Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut.

Allikas: Tallinna Ülikool

kuulamis.vara

LABOR VIIRUSEST SATURNINI

Pühapäevases saates saavad loodetavasti selgemaks sellised küsimused nagu: Miks Eestis levib teistsugune HI-viirus kui naabermaades? Mis on uudist Saturni süsteemis? Kas tasub lugeda Bill Brysoni “Kõiksuse lühiajalugu”? Vastajateks Irja Lutsar, Tõnu Tuvikene ja Martin Vällik. Saade algab Vikerraadios pühapäeval, 19. oktoobril kell 17:05, seda toimetab Priit Ennet.
Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates esmaspäeva hommikust lingilt http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema arvutis RealOne Player mida saab tõmmata aadressilt http://www.real.com/

Toimetaja Priit Ennet. lugemis.vara

Charles DarwinAutobiograafiaTõlkinud Mart NiklusEesti Looduseuurijate Selts256 lk, hind poes ca 300 krKui tahate teada, kes või mis on inglise härrasmees, siis võtke kätte ja lugege Charles Darwini autobiograafiat. Siin on ehedal kujul esitatud nii kired kui varjud, mis saatsid üht pesuehtsat viktoriaanlikku teadlast. Polnud see maailm nii kiretu ja viisakas midagi. Oma oponente sõimati ikka, nii kuidas jaksati. Ja enamgi veel. Kui praegu Eesti teadlased kümnendikugi sellest keelelisest tulevärgist oma vastaste pihta laseksid, oleks kisa ja kära Brüsselini. Siis oli see loomulik asi.

Darwini autobiograafia tõlkis Mart Niklus suuresti ajal, mil ta vabamõtlemise eest Vene vangis oli. Juba 1960. aastatel. Nüüd siis, pool sajandit hiljem, on asi kaante vahel. Kommentaariumit tuleb siinkohal kiita. See on kokku pandud kogunisti seitsme autori poolt, kaks neist inglased, üks venelane ja neli eestlast. Omaette väärt lugemistükk. On lisatud ka pilte, mõned neist suisa eestlaste tehtud. Darwin kirjutas seda autobiograafiat siiski oma laste jaoks. Nii et kohati hägus ja pealiskaudne see ju on. Aga mis sellest. Saab igatahes pildi tolleaegse Inglise teadusmehe vaimsest elust-olust. Aga ka tema liikide tekke teooria tekkimisest ja evolutsioonist. “Minu arvates on õnn kindlasti ülekaalus, kuigi seda oleks üpris raske tõestada,” kirjutab Malthuse õnnetuseteooriast inspiratsiooni saanud Darwin üllatuslikult. Nii et enimkohanenu ellujäämine viib õnne suurenemisele! Ja muidugi, sest “… organid on välja kujunenud selliselt, et nende omanik võiks teiste olenditega edukalt konkureerida ja niiviisi arvukuses kasvada.” Mis saab olla veel suurem õnn.

Aga igal juhul on Darwini teosed ise maamunal üsna hästi kohastunud, kui neid veel praegu isegi eesti keeli välja antakse. teadus.ee

küsi.julgelt

KUIDAS MAA HINGAB?

Kas okaspuudel toimub fotosüntees mingil määral ka talvel (igihaljusel peab ju olema mingi mõte)? Kas parasvööde hingab talvel ekvatoriaalalade hapnikku? Kui tõesti osaliselt fotosüntees toimub, siis mind huvitab ka meie kohalike okaspuude assimilatsiooni intensiivsuse erinevus.
Malle Salu

Esimese hooga vastavad Eesti Maaülikooli metsanduse ja maaehituse instituudi teadlane Heldur Sander ja Tiit Kändler järgmist:

Sõnajalgtaimedki olid ikka kõik igihaljad. Heitlehisus on kohastumus, esineb taimedel, mis kasvavad paikades kus kuiva ja niiske kliima perioodid ning külma ja sooja perioodid vahelduvad. Heitlehisus on evolutsiooniliselt hilisem nähtus kui igihaljus. Heitlehised hakkasid olema alles paljasseemnetaimed. Mingil määral võib fotosüntees toimida ka talvel. Süsihappegaasi määr väheneb päikese tõustes ja suureneb pärast loojumist. Nii ka aastaaegade vaheldudes. Kevadel hakkab süsihappegaasi hulk vähenema, saavutades suvel miinimumi. Sügisel aga kasv jälle taastub. Fotosüntees on maksimumis suvel, kuid see ei lakka päriselt ka talvel. Langenud lehtedest aga eraldub süsinik atmosfääri. Mets hingab üks hingetõmme päevas. Planeet hingab üks hingetõmme aastas.Selle tegi esimesena kindlaks ameerika teadlane Charles David Keeling Hawaii Mauna Loa vaatlusjaamas 1958. aastal. Tema avastas ka, et igal kevadel on atmosfääris miljondik süsihappegaasi enam. Seda taustal, kui süsihappegaasi on atmosfääris 315 miljondikku. Nõnda tehti esmakordselt kindlaks kasvuhooneefekti olemasolu.Igal aastal, kui rohelised taimed hingavad sisse süsinikku, kasvatades pungi, lehti, varsi, hingab biosfäär sisse. Kui lehed langevad, hingab biosfäär välja. Amplituud on umbes 5 miljondikku, ehk siis üks osa 60-st.Nõnda iseloomustab süsinik Maa hingamist kõige paremini. Kuna hapnikku on atmosfääris 20,947 protsenti, siis 5 miljondikku ehk üks osa neljast miljonist ei pasta selle taustal kuigivõrd välja.Niisiis ei saa me öelda, et parasvööde hingaks ekvatoriaalalade hapnikku, sest hapniku osakaalu suhteline muutus on ikka väga väike.Siiski on hapniku koostis atmosfääris läbi ajastute muutunud, olles nulli ja 35 protsendi vahel. Nõnda on fotosüntees väga pika aja jooksul seda oluliselt mõjutanud.

Loodame edaspidi vastusele lisa saada.

Jaga